«Lahingumöll kestis aina edasi ja edasi. Palju musulmane oli langenud, kuid surnud oli ka palju viikingeid. Järelejäänuid oli korduvate rünnakutega aina tagasi surutud, kuni võitlus oli jõudnud rannale, seal kivide vahel rivi lagunes ja lahing hajus eraldiseisvateks väiksemateks võitlusteks. Väsinud ja verised pärslased, kes veel elus olid, tõid kuuldavale võimsa karje ja tardusid paigale. Otsisin pilguga sir Ericut ning kui ma teda märkasin, tõstis ta mõõga ja osutas väriseva käega mere poole. Kõik elavad vaatasid. Ranna suunas liikus pikk, kummaline laev, mis oli keskelt madal, ahtris ja vööris kõrge ning mille nina oli nikerdatud lohepea suguseks. Pikad aerud tõukasid teda läbi rahuliku vee ja sõudjateks olid blondid hiiglased, kes möirgasid ja hõiklesid.»
Fantaasiakirjandusele aluse pannud legendaarne kirjanik Robert E. Howard (1906–1936) oli äärmiselt mitmekülgene kirjamees, eesti keeleski on juba olemas kümmekond ta raamatut barbar Conanist, Punasest Sonjast, piktide pealikust Bran Mak Mornist ja teistest iidsete ajastute mõõgakangelastest. Nende kaante vahele on kogutud kirjaniku 13 ajalooainelist lahinguid ja võitlusi, verd ja vihavaenu, üllameelsust ja kättemaksu täis lühiromaani, jutustust ja lühipala, mille tegevuspaikade ja -aegade diapasoon ulatub Suure rahvasterändamise perioodil Rooma riigi varemeid hävitavaist vandaalidest 5. sajandi Vahemerel varakeskaja Põhjamere viikingiteni, ristisõdade ajastu Bütsantsist ja Püha Maa vürstiriikidest kauge Kesk-Aasia suurte impeeriumide ja vallutajate nagu Tšingis-khaani ja Lonkur Timurini. Vähem osav ei olnud Howard ka 17. sajandi Kariibi mere ja Vaikse ookeani piraatide süngete seikluste kujutamisel.
