Raamatupoodidesse on jõudnud H. G. Wellsi tulevikuajalugu «Tulevase maailma pale»!
H. G. Wellsi «Tulevase maailma pale» raamatupoodides!
Raamatuesitlus reedel, 8. novembril kl 19 Tartus
Reedel, 8. novembril kell 19 esitleme Tartu kirjanike majas (Vanemuise 19) H. G. Wellsi esmakordselt eesti keeles ilmuvat teost «Tulevase maailma pale». Esitlus toimub Eesti Ulmeühingu ja Eesti Kirjanike Liidu koostöös korraldatava üritustesarja «Õhtud eesti ulmega» raames. Ürituse kestuseks on umbes tund aega ning tutvustamisele tuleb nagu varasematelgi kordadel taas ka üks Pühaste õlu (Pühaste on Eesti Ulmeühingu sõber). Ürituse lõppedes jätkub seltskondlik osa «Õlleministeeriumis» (Vanemuise 21A), kuhu, nagu alati, on oodatud kõik ulmesõbrad. Esitlusel ja hiljem «Õlleministeeriumis» on värske raamat saadaval supersoodsa hinnaga 12€.
H. G. Wellsi «Tulevase maailma pale»
Inglise ulmeklassiku ja ühiskondliku mõtleja ning visionääri Herbert George Wellsi (1866–1946) nimi ei vaja tutvustamist, eesti keeles on ilmunud tema olulisemad ulmeraamatud nagu «Ajamasin», «Maailmade sõda», «Nähtamatu» ja «Doktor Moreau’ saar» ning mitmeid ajaloo- ja poliitikaalaseid ülevaateid ja esseekogumikke, viimati Loomingu Raamatukogus 2017. aastal noore Nõukogude Venemaa olulsid analüüsiv «Venemaa pimeduses».
H. G. Wellsi mahukas teos «Tulevase maailma pale» (1933) on kummaline raamat, mitte niivõrd ilukirjanduslik ulmeromaan, kuivõrd dokumentalistlik tulevikuajalugu, mis kirjeldab maailmas aset leidvaid poliitilisi, sotsiaalseid ja teaduslik-tehnilisi arenguid perioodil 1933–2106. Raamat kirjeldab sügavasse majanduskriisi langenud maailma, mida 20. sajandil räsivad laastavad sõjad, pandeemiad ja diktatuurirežiimid, kuid mis 21. sajandil kujuneb siiski rahumeelseks, rahvustevahelisi konflikte vältivaks ja teaduslikku ilmavaadet hindavaks tsivilisatsiooniks.
Wells ennustab ette Teise maailmasõja puhkemist Saksamaa ja Poola vahel piiritüli tõttu, paigutades selle 1940. aasta jaanuari, kirjeldab Austria Anschlussi, näeb ette linnade lauspommitamist, allveelaevadelt väljatulistatavate rakettide kasutuselevõttu, mis kannavad massihävitusrelvi, aga ka laastavaid ülemaailmseid epideemiaid, totalitaarseid diktatuurirežiime, inglise keele võidukäiku ülemaailmse ühiskeelena jmt. Wellsi teos inspireeris omakorda Isaac Asimovi, Robert A. Heinleini ja Poul Andersoni sotsioloogilise kallakuga tulevikuajalugusid.
Robert E. Howardi «Põhjamere mõõgad» raamatupoodides
«Lahingumöll kestis aina edasi ja edasi. Palju musulmane oli langenud, kuid surnud oli ka palju viikingeid. Järelejäänuid oli korduvate rünnakutega aina tagasi surutud, kuni võitlus oli jõudnud rannale, seal kivide vahel rivi lagunes ja lahing hajus eraldiseisvateks väiksemateks võitlusteks. Väsinud ja verised pärslased, kes veel elus olid, tõid kuuldavale võimsa karje ja tardusid paigale. Otsisin pilguga sir Ericut ning kui ma teda märkasin, tõstis ta mõõga ja osutas väriseva käega mere poole. Kõik elavad vaatasid. Ranna suunas liikus pikk, kummaline laev, mis oli keskelt madal, ahtris ja vööris kõrge ning mille nina oli nikerdatud lohepea suguseks. Pikad aerud tõukasid teda läbi rahuliku vee ja sõudjateks olid blondid hiiglased, kes möirgasid ja hõiklesid.»
Fantaasiakirjandusele aluse pannud legendaarne kirjanik Robert E. Howard (1906–1936) oli äärmiselt mitmekülgene kirjamees, eesti keeleski on juba olemas kümmekond ta raamatut barbar Conanist, Punasest Sonjast, piktide pealikust Bran Mak Mornist ja teistest iidsete ajastute mõõgakangelastest. Nende kaante vahele on kogutud kirjaniku 13 ajalooainelist lahinguid ja võitlusi, verd ja vihavaenu, üllameelsust ja kättemaksu täis lühiromaani, jutustust ja lühipala, mille tegevuspaikade ja -aegade diapasoon ulatub Suure rahvasterändamise perioodil Rooma riigi varemeid hävitavaist vandaalidest 5. sajandi Vahemerel varakeskaja Põhjamere viikingiteni, ristisõdade ajastu Bütsantsist ja Püha Maa vürstiriikidest kauge Kesk-Aasia suurte impeeriumide ja vallutajate nagu Tšingis-khaani ja Lonkur Timurini. Vähem osav ei olnud Howard ka 17. sajandi Kariibi mere ja Vaikse ookeani piraatide süngete seikluste kujutamisel.
Robert E. Howardi «Põhjamere mõõgad» saadaval kirjastusehinnaga!
19 euro eest on kõigil soovijail võimalik tellida raamat endale lähimasse SmartPOSTi pakiautomaati, eraldi saatekulu ei lisandu! Ostusoovist anna teada: viiking@kirjastusviiking.ee
Fantaasiakirjandusele aluse pannud legendaarne kirjanik Robert E. Howard (1906–1936) oli äärmiselt mitmekülgene kirjamees, eesti keeleski on juba olemas kümmekond ta raamatut barbar Conanist, Punasest Sonjast, piktide pealikust Bran Mak Mornist ja teistest iidsete ajastute mõõgakangelastest. Nende kaante vahele on kogutud kirjaniku 13 ajalooainelist lahinguid ja võitlusi, verd ja vihavaenu, üllameelsust ja kättemaksu täis lühiromaani, jutustust ja lühipala, mille tegevuspaikade ja -aegade diapasoon ulatub Suure rahvasterändamise perioodil Rooma riigi varemeid hävitavaist vandaalidest 5. sajandi Vahemerel varakeskaja Põhjamere viikingiteni, ristisõdade ajastu Bütsantsist ja Püha Maa vürstiriikidest kauge Kesk-Aasta suurte impeeriumide ja vallutajate nagu Tšingis-khaani ja Lonkur Timurini. Vähem osav ei olnud Howard ka 17. sajandi Kariibi mere ja Vaikse ookeani piraatide süngete seikluste kujutamisel.
«Lahingumöll kestis aina edasi ja edasi. Palju musulmane oli langenud, kuid surnud oli ka palju viikingeid. Järelejäänuid oli korduvate rünnakutega aina tagasi surutud, kuni võitlus oli jõudnud rannale, seal kivide vahel rivi lagunes ja lahing hajus eraldiseisvateks väiksemateks võitlusteks. Väsinud ja verised pärslased, kes veel elus olid, tõid kuuldavale võimsa karje ja tardusid paigale. Otsisin pilguga sir Ericut ning kui ma teda märkasin, tõstis ta mõõga ja osutas väriseva käega mere poole. Kõik elavad vaatasid. Ranna suunas liikus pikk, kummaline laev, mis oli keskelt madal, ahtris ja vööris kõrge ning mille nina oli nikerdatud lohepea suguseks. Pikad aerud tõukasid teda läbi rahuliku vee ja sõudjateks olid blondid hiiglased, kes möirgasid ja hõiklesid.»
Viikingi värsked e-raamatud: Lovecraft, Stevenson, Verne
Juba mõned kuud on võimalik soetada endale e-raamatuna kirjastuse Viiking järgmisi raamatuid.
H. P. Lovecraft «Cthulhu kutse» (paberraamatu tiraaž otsas!):
Robert Louis Stevenson «Reisid Lõunamere saartel»:
Jules Verne «Back Cupi saare saladus»:
Jules Verne’i «India printsessi pärandus» raamatupoodides
Jules Verne’i «India printsessi pärandus» on saadaval kõigis hästivarustatud raamatukauplustes:
Jules Verne’i raamatute sooduspakkumine: 2 teost 20 euroga!
Seoses «India printsessi päranduse» ilmumisega kehtib aprillis ja mais kahele Jules Verne’i raamatule koos ostes erihind 20€, mille sisse on arvestatud ka Smartposti saatekulu. Ostusoovid: viiking@kirjastusviiking.ee
Jules Verne’i «India printsessi pärandus» saadaval kirjastusehinnaga!
14 euro eest on kõigil soovijail võimalik tellida raamat endale lähimasse SmartPOSTi pakiautomaati, eraldi saatekulu ei lisandu! Ostusoovist anna teada: viiking@kirjastusviiking.ee
Kauplustes maksab raamat 20-23 euro ringis.
Esmakordselt eesti keeles ilmuv «India printsessi pärandus» ei ole eksootilises keskkonnas toimuv romantiline seiklusjutt, nagu võiks arvata romaani pealkirjast, vaid sünge ja düstoopiline ulmevisioon kahest drastiliselt erineva ühiskonnamudeli valinud linnast. Nendeks on ühe ja sama India päranduse eest Ameerikasse rajatud saksa teadlase juhtimisel toimiv Stahlstadt – Teraselinn – ning prantsuse teadlase ideaale järgiv France-Ville. Selles superrelvadega peetava sõja ohtu käsitlevas romaanis rõhutas Jules Verne esmakordselt nii nähtavalt teaduse ja tehnoloogilise progressi ohtusid. Romaan on omaaegsete gravüürjoonistustega rikkalikult illustreeritud.
Krimiraamatute eripakkumine novembris – 3 teost 25 euroga!
Ainult novembrikuus kirjastuse Viiking kriminaalromaanide eripakkumine: kolm teost Smartpostiga lähimasse pakiautomaati vaid 25€ eest! Kaks raamatut omal valikul 18€ ja üks teos 10€. Raamatuid on piiratud koguses, nii et tasub kiirustada! Ostusoovid: viiking@kirjastusviiking.ee