«Eesti ulme XXI sajandil»

Mahukas antoloogia «Eesti ulme XXI sajandil» on mõtteliseks järjeks Raul Sulbi koostatud «Eesti ulme antoloogiale» (Varrak 2002), mis kaardistas eesti žanriulme sünniperioodi 1985–2000. Nende kaante vahelt leiab ulmehuviline valiku XXI sajandi kahe esimese kümnendi olulisemaid kodumaiseid žanriulme tekste – lühijutte, jutustusi ja lühiromaane, autoreiks säravamad tähed meie ulmetaevas. Temaatiliselt viivad need lood meid alternatiivajaloolisse 13. sajandi Eestisse ja kaugtuleviku postapokalüptilistele maastikele, kaugetesse galaktikatesse, kosmosejaamadesse ja võõrastele planeetidele, ajas minevikku ja tulevikku, düstoopiaühiskondadesse ja varakeskaja viikingite karmi maailma.

Kui 1990ndate eesti ulmes ja seda kajastanud antoloogias domineeris valdavalt lühijutt, siis sel sajandil on selgeks dominandiks kujunenud pikemad jutustused ja lühiromaanid, mis moodustavad ka seekordse valimiku raskuskeskme. Nii nagu «Eesti ulme antoloogia» defineeris 1990ndate eesti žanriulme autorite põlvkonna, püüab ka käesolev tekstikogu teha defineerimiskatse viimase kahe kümnendi eesti ulme lühiproosa autorite põlvkonnast. Kummalisel kombel on kattuvaid autoreid kahes raamatus vaid neli – Veiko Belials, Indrek Hargla, Karen Orlau ja Siim Veskimees.

Antoloogiast leiab ka Raul Sulbi põhjaliku sissevaate viimase kahe kümnendi eesti ulme arengusse, autoritutvustused, bibliograafia ja valiknimekirja selle sajandi olulisematest algupärastest ulmeraamatutest.

Valimiku koostaja Raul Sulbi on aidanud Eesti ulmeelu ja fantastilist kirjasõna kujundada juba 1990ndate keskpaigast alates. Ülikoolis ajalugu õppinud ja aastaid ajakirjanikuna töötanud literaadina on ta koostanud kümneid ja kümneid ulmeantoloogiaid ning autorikogumikke, kirjutanud sadu ja sadu järelsõnu, autoritutvustusi ning retsensioone.

SISUKORD

1. INDREK HARGLA: Roos ja lumekristall (2006)
2. LAUR KRAFT: Ultima Cthule (2008)
3. ANDRÉ TRINITY: Tähtede seis (2003)
4. HIRAM: Tuhkhall (2001)
5. KELL RAJASALU: Käilakuju (2019)
6. VEIKO BELIALS: Kogu maailma valgus (2013)
7. MANIAKKIDE TÄNAV: See maailm on mulle! (2014)
8. MANIAKKIDE TÄNAV, JOEL JANS: Kaelani vaakumis (2012)
9. HEINRICH WEINBERG: Vihma seitse nime (2014)
10. REIDAR ANDRESON: Teise päikese lapsed (2015)
11. VEIKO BELIALS, JOEL JANS: Kosmodroomist kaugel ja üksildasem veel (2013)
12. KRISTJAN SANDER: Ümberistumine (2003)
13. MEELIS FRIEDENTHAL: «Üht teistsugust algust» (2001)
14. MANFRED KALMSTEN: Raske vihm (2017)
15. ELLÄI TUULEPÄÄLSE: Apelsinikollane (2004)
16. TRIINU MERES: Joosta oma varju eest (2011)
17. VEIKO BELIALS: Seal, kus voolab valgus (2012)
18. MANN LOPER: Tänulik Olevipoeg (2018)
19. JAAGUP MAHKRA: Veenuse kuninganna (2017)
20. HEINRICH WEINBERG: Vabavalla kaotamine (2017)
21. KAREN ORLAU: Õpilane (2003)
22. SIIM VESKIMEES: Valendab üksik prooton (2017)
23. INDREK HARGLA: Raudhammas (2010)

Eesti ulme arengujooni XXI sajandil. Raul Sulbi
50 olulisemat Eesti ulmeraamatut XXI sajandist
Autoritest

Continue Reading

Ulmeantoloogia «Isaac Asimov 100» saadaval kirjastusehinnaga!

16 euro eest on kõigil soovijail võimalik tellida raamat endale lähimasse SmartPOSTi pakiautomaati, eraldi saatekulu ei lisandu! Ostusoovist anna teada: viiking@kirjastusviiking.ee

Isaac Asimov (1920–1992) on ilmselt läbi aegade maailma kõige tuntum ulmekirjanik, teatakse tema Asumit ja galaktikaimpeeriumit, robootika kolme seadust, Igavikku ja paljusid teisi maailmu. 1989. aastal andsid Asimovi kolleegid kirjaniku 50. loomejuubeli puhul välja antoloogia «Asumi sõbrad», kuhu kirjutasid Asimovi tegelastega või tema maailmades jätkulugusid sellised ulmekorüfeed nagu Poul Anderson, Orson Scott Card, Harry Harrison, Robert Sheckley ja Robert Silverberg.

Kindlasti on ka kõigi tänaste eesti ulmeautorite suurimaks mõjutajaks lapsepõlves olnud just Isaac Asimovi raamatud. Nii palusimegi neil kirjaniku 100. sünniaastapäeva puhuks ilmuvasse kogumikku kirjutada mõni lugu neile eriti korda minevas Asimovi maailmas või tema tegelastega. Ja nüüd ongi teie ees uued lood Asumist ja impeeriumist, Powellist ja Donovanist ning muidugi Susan Calvinist, Igaviku lõpust ja Andrew Harlanist, Edith Fellowesist ja «inetust poisikesest» Timmy’st autoreiks sellised eesti ulme säravaimad tähed nagu Indrek Hargla, Veiko Belials, Triinu Meres, Heinrich Weinberg, Kristjan Sander, Siim Veskimees, Mairi Laurik, Reidar Andreson, Tea Roosvald, Joel Jans ja Maniakkide Tänav.

Continue Reading

Kuku raadio järjejutt: ulmeantoloogia «Isaac Asimov 100»

2. detsembriga algaval nädalal kõlasid Kuku raadios järjejutuna katkendid Heinrich Weinbergi jutustusest «Patrioot», mille tegelasteks on Isaac Asimovi Asumi-lugudest tuttavad Siwenna patriitsid Onum Barr ja tema poeg Ducem Barr. Weinbergi pala on üks Asimovi 100. sünniaastapäevaks ilmunud ulmekogumiku «Isaac Asimov 100» lugudest. Teiste juttude autoriteks on Indrek Hargla, Veiko Belials, Triinu Meres jt tuntud eesti ulmeautorid. Häid kuulamiselamusi!

Continue Reading

H. G. Wellsi «Tulevase maailma pale» saadaval kirjastusehinnaga!

16 euro eest on kõigil soovijail võimalik tellida raamat endale lähimasse SmartPOSTi pakiautomaati, eraldi saatekulu ei lisandu! Ostusoovist anna teada: viiking@kirjastusviiking.ee

Inglise ulmeklassiku ja ühiskondliku mõtleja ning visionääri Herbert George Wellsi (1866–1946) nimi ei vaja tutvustamist, eesti keeles on ilmunud tema olulisemad ulmeraamatud nagu «Ajamasin», «Maailmade sõda», «Nähtamatu» ja «Doktor Moreau’ saar» ning mitmeid ajaloo- ja poliitikaalaseid ülevaateid ja esseekogumikke, viimati Loomingu Raamatukogus 2017. aastal noore Nõukogude Venemaa olulsid analüüsiv «Venemaa pimeduses».

H. G. Wellsi mahukas teos «Tulevase maailma pale» (1933) on kummaline raamat, mitte niivõrd ilukirjanduslik ulmeromaan, kuivõrd dokumentalistlik tulevikuajalugu, mis kirjeldab maailmas aset leidvaid poliitilisi, sotsiaalseid ja teaduslik-tehnilisi arenguid perioodil 1933–2106. Raamat kirjeldab sügavasse majanduskriisi langenud maailma, mida 20. sajandil räsivad laastavad sõjad, pandeemiad ja diktatuurirežiimid, kuid mis 21. sajandil kujuneb siiski rahumeelseks, rahvustevahelisi konflikte vältivaks ja teaduslikku ilmavaadet hindavaks tsivilisatsiooniks.

Wells ennustab ette Teise maailmasõja puhkemist Saksamaa ja Poola vahel piiritüli tõttu, paigutades selle 1940. aasta jaanuari, kirjeldab Austria Anschlussi, näeb ette linnade lauspommitamist, allveelaevadelt väljatulistatavate rakettide kasutuselevõttu, mis kannavad massihävitusrelvi, aga ka laastavaid ülemaailmseid epideemiaid, totalitaarseid diktatuurirežiime, inglise keele võidukäiku ülemaailmse ühiskeelena jmt. Wellsi teos inspireeris omakorda Isaac Asimovi, Robert A. Heinleini ja Poul Andersoni sotsioloogilise kallakuga tulevikuajalugusid.

Continue Reading

Raamatuesitlus reedel, 8. novembril kl 19 Tartus

Reedel, 8. novembril kell 19 esitleme Tartu kirjanike majas (Vanemuise 19) H. G. Wellsi esmakordselt eesti keeles ilmuvat teost «Tulevase maailma pale». Esitlus toimub Eesti Ulmeühingu ja Eesti Kirjanike Liidu koostöös korraldatava üritustesarja «Õhtud eesti ulmega» raames. Ürituse kestuseks on umbes tund aega ning tutvustamisele tuleb nagu varasematelgi kordadel taas ka üks Pühaste õlu (Pühaste on Eesti Ulmeühingu sõber). Ürituse lõppedes jätkub seltskondlik osa «Õlleministeeriumis» (Vanemuise 21A), kuhu, nagu alati, on oodatud kõik ulmesõbrad. Esitlusel ja hiljem «Õlleministeeriumis» on värske raamat saadaval supersoodsa hinnaga 12€.

Continue Reading

H. G. Wellsi «Tulevase maailma pale»

Inglise ulmeklassiku ja ühiskondliku mõtleja ning visionääri Herbert George Wellsi (1866–1946) nimi ei vaja tutvustamist, eesti keeles on ilmunud tema olulisemad ulmeraamatud nagu «Ajamasin», «Maailmade sõda», «Nähtamatu» ja «Doktor Moreau’ saar» ning mitmeid ajaloo- ja poliitikaalaseid ülevaateid ja esseekogumikke, viimati Loomingu Raamatukogus 2017. aastal noore Nõukogude Venemaa olulsid analüüsiv «Venemaa pimeduses».

H. G. Wellsi mahukas teos «Tulevase maailma pale» (1933) on kummaline raamat, mitte niivõrd ilukirjanduslik ulmeromaan, kuivõrd dokumentalistlik tulevikuajalugu, mis kirjeldab maailmas aset leidvaid poliitilisi, sotsiaalseid ja teaduslik-tehnilisi arenguid perioodil 1933–2106. Raamat kirjeldab sügavasse majanduskriisi langenud maailma, mida 20. sajandil räsivad laastavad sõjad, pandeemiad ja diktatuurirežiimid, kuid mis 21. sajandil kujuneb siiski rahumeelseks, rahvustevahelisi konflikte vältivaks ja teaduslikku ilmavaadet hindavaks tsivilisatsiooniks.

Wells ennustab ette Teise maailmasõja puhkemist Saksamaa ja Poola vahel piiritüli tõttu, paigutades selle 1940. aasta jaanuari, kirjeldab Austria Anschlussi, näeb ette linnade lauspommitamist, allveelaevadelt väljatulistatavate rakettide kasutuselevõttu, mis kannavad massihävitusrelvi, aga ka laastavaid ülemaailmseid epideemiaid, totalitaarseid diktatuurirežiime, inglise keele võidukäiku ülemaailmse ühiskeelena jmt. Wellsi teos inspireeris omakorda Isaac Asimovi, Robert A. Heinleini ja Poul Andersoni sotsioloogilise kallakuga tulevikuajalugusid.

Continue Reading