Ulmeantoloogia «Isaac Asimov 100» saadaval kirjastusehinnaga!

16 euro eest on kõigil soovijail võimalik tellida raamat endale lähimasse SmartPOSTi pakiautomaati, eraldi saatekulu ei lisandu! Ostusoovist anna teada: viiking@kirjastusviiking.ee

Isaac Asimov (1920–1992) on ilmselt läbi aegade maailma kõige tuntum ulmekirjanik, teatakse tema Asumit ja galaktikaimpeeriumit, robootika kolme seadust, Igavikku ja paljusid teisi maailmu. 1989. aastal andsid Asimovi kolleegid kirjaniku 50. loomejuubeli puhul välja antoloogia «Asumi sõbrad», kuhu kirjutasid Asimovi tegelastega või tema maailmades jätkulugusid sellised ulmekorüfeed nagu Poul Anderson, Orson Scott Card, Harry Harrison, Robert Sheckley ja Robert Silverberg.

Kindlasti on ka kõigi tänaste eesti ulmeautorite suurimaks mõjutajaks lapsepõlves olnud just Isaac Asimovi raamatud. Nii palusimegi neil kirjaniku 100. sünniaastapäeva puhuks ilmuvasse kogumikku kirjutada mõni lugu neile eriti korda minevas Asimovi maailmas või tema tegelastega. Ja nüüd ongi teie ees uued lood Asumist ja impeeriumist, Powellist ja Donovanist ning muidugi Susan Calvinist, Igaviku lõpust ja Andrew Harlanist, Edith Fellowesist ja «inetust poisikesest» Timmy’st autoreiks sellised eesti ulme säravaimad tähed nagu Indrek Hargla, Veiko Belials, Triinu Meres, Heinrich Weinberg, Kristjan Sander, Siim Veskimees, Mairi Laurik, Reidar Andreson, Tea Roosvald, Joel Jans ja Maniakkide Tänav.

Continue Reading

Kuku raadio järjejutt: ulmeantoloogia «Isaac Asimov 100»

2. detsembriga algaval nädalal kõlasid Kuku raadios järjejutuna katkendid Heinrich Weinbergi jutustusest «Patrioot», mille tegelasteks on Isaac Asimovi Asumi-lugudest tuttavad Siwenna patriitsid Onum Barr ja tema poeg Ducem Barr. Weinbergi pala on üks Asimovi 100. sünniaastapäevaks ilmunud ulmekogumiku «Isaac Asimov 100» lugudest. Teiste juttude autoriteks on Indrek Hargla, Veiko Belials, Triinu Meres jt tuntud eesti ulmeautorid. Häid kuulamiselamusi!

Continue Reading

H. G. Wellsi «Tulevase maailma pale» saadaval kirjastusehinnaga!

16 euro eest on kõigil soovijail võimalik tellida raamat endale lähimasse SmartPOSTi pakiautomaati, eraldi saatekulu ei lisandu! Ostusoovist anna teada: viiking@kirjastusviiking.ee

Inglise ulmeklassiku ja ühiskondliku mõtleja ning visionääri Herbert George Wellsi (1866–1946) nimi ei vaja tutvustamist, eesti keeles on ilmunud tema olulisemad ulmeraamatud nagu «Ajamasin», «Maailmade sõda», «Nähtamatu» ja «Doktor Moreau’ saar» ning mitmeid ajaloo- ja poliitikaalaseid ülevaateid ja esseekogumikke, viimati Loomingu Raamatukogus 2017. aastal noore Nõukogude Venemaa olulsid analüüsiv «Venemaa pimeduses».

H. G. Wellsi mahukas teos «Tulevase maailma pale» (1933) on kummaline raamat, mitte niivõrd ilukirjanduslik ulmeromaan, kuivõrd dokumentalistlik tulevikuajalugu, mis kirjeldab maailmas aset leidvaid poliitilisi, sotsiaalseid ja teaduslik-tehnilisi arenguid perioodil 1933–2106. Raamat kirjeldab sügavasse majanduskriisi langenud maailma, mida 20. sajandil räsivad laastavad sõjad, pandeemiad ja diktatuurirežiimid, kuid mis 21. sajandil kujuneb siiski rahumeelseks, rahvustevahelisi konflikte vältivaks ja teaduslikku ilmavaadet hindavaks tsivilisatsiooniks.

Wells ennustab ette Teise maailmasõja puhkemist Saksamaa ja Poola vahel piiritüli tõttu, paigutades selle 1940. aasta jaanuari, kirjeldab Austria Anschlussi, näeb ette linnade lauspommitamist, allveelaevadelt väljatulistatavate rakettide kasutuselevõttu, mis kannavad massihävitusrelvi, aga ka laastavaid ülemaailmseid epideemiaid, totalitaarseid diktatuurirežiime, inglise keele võidukäiku ülemaailmse ühiskeelena jmt. Wellsi teos inspireeris omakorda Isaac Asimovi, Robert A. Heinleini ja Poul Andersoni sotsioloogilise kallakuga tulevikuajalugusid.

Continue Reading

Raamatuesitlus reedel, 8. novembril kl 19 Tartus

Reedel, 8. novembril kell 19 esitleme Tartu kirjanike majas (Vanemuise 19) H. G. Wellsi esmakordselt eesti keeles ilmuvat teost «Tulevase maailma pale». Esitlus toimub Eesti Ulmeühingu ja Eesti Kirjanike Liidu koostöös korraldatava üritustesarja «Õhtud eesti ulmega» raames. Ürituse kestuseks on umbes tund aega ning tutvustamisele tuleb nagu varasematelgi kordadel taas ka üks Pühaste õlu (Pühaste on Eesti Ulmeühingu sõber). Ürituse lõppedes jätkub seltskondlik osa «Õlleministeeriumis» (Vanemuise 21A), kuhu, nagu alati, on oodatud kõik ulmesõbrad. Esitlusel ja hiljem «Õlleministeeriumis» on värske raamat saadaval supersoodsa hinnaga 12€.

Continue Reading

H. G. Wellsi «Tulevase maailma pale»

Inglise ulmeklassiku ja ühiskondliku mõtleja ning visionääri Herbert George Wellsi (1866–1946) nimi ei vaja tutvustamist, eesti keeles on ilmunud tema olulisemad ulmeraamatud nagu «Ajamasin», «Maailmade sõda», «Nähtamatu» ja «Doktor Moreau’ saar» ning mitmeid ajaloo- ja poliitikaalaseid ülevaateid ja esseekogumikke, viimati Loomingu Raamatukogus 2017. aastal noore Nõukogude Venemaa olulsid analüüsiv «Venemaa pimeduses».

H. G. Wellsi mahukas teos «Tulevase maailma pale» (1933) on kummaline raamat, mitte niivõrd ilukirjanduslik ulmeromaan, kuivõrd dokumentalistlik tulevikuajalugu, mis kirjeldab maailmas aset leidvaid poliitilisi, sotsiaalseid ja teaduslik-tehnilisi arenguid perioodil 1933–2106. Raamat kirjeldab sügavasse majanduskriisi langenud maailma, mida 20. sajandil räsivad laastavad sõjad, pandeemiad ja diktatuurirežiimid, kuid mis 21. sajandil kujuneb siiski rahumeelseks, rahvustevahelisi konflikte vältivaks ja teaduslikku ilmavaadet hindavaks tsivilisatsiooniks.

Wells ennustab ette Teise maailmasõja puhkemist Saksamaa ja Poola vahel piiritüli tõttu, paigutades selle 1940. aasta jaanuari, kirjeldab Austria Anschlussi, näeb ette linnade lauspommitamist, allveelaevadelt väljatulistatavate rakettide kasutuselevõttu, mis kannavad massihävitusrelvi, aga ka laastavaid ülemaailmseid epideemiaid, totalitaarseid diktatuurirežiime, inglise keele võidukäiku ülemaailmse ühiskeelena jmt. Wellsi teos inspireeris omakorda Isaac Asimovi, Robert A. Heinleini ja Poul Andersoni sotsioloogilise kallakuga tulevikuajalugusid.

Continue Reading

Robert E. Howardi «Põhjamere mõõgad» raamatupoodides

«Lahingumöll kestis aina edasi ja edasi. Palju musulmane oli langenud, kuid surnud oli ka palju viikingeid. Järelejäänuid oli korduvate rünnakutega aina tagasi surutud, kuni võitlus oli jõudnud rannale, seal kivide vahel rivi lagunes ja lahing hajus eraldiseisvateks väiksemateks võitlusteks. Väsinud ja verised pärslased, kes veel elus olid, tõid kuuldavale võimsa karje ja tardusid paigale. Otsisin pilguga sir Ericut ning kui ma teda märkasin, tõstis ta mõõga ja osutas väriseva käega mere poole. Kõik elavad vaatasid. Ranna suunas liikus pikk, kummaline laev, mis oli keskelt madal, ahtris ja vööris kõrge ning mille nina oli nikerdatud lohepea suguseks. Pikad aerud tõukasid teda läbi rahuliku vee ja sõudjateks olid blondid hiiglased, kes möirgasid ja hõiklesid.»

Fantaasiakirjandusele aluse pannud legendaarne kirjanik Robert E. Howard (1906–1936) oli äärmiselt mitmekülgene kirjamees, eesti keeleski on juba olemas kümmekond ta raamatut barbar Conanist, Punasest Sonjast, piktide pealikust Bran Mak Mornist ja teistest iidsete ajastute mõõgakangelastest. Nende kaante vahele on kogutud kirjaniku 13 ajalooainelist lahinguid ja võitlusi, verd ja vihavaenu, üllameelsust ja kättemaksu täis lühiromaani, jutustust ja lühipala, mille tegevuspaikade ja -aegade diapasoon ulatub Suure rahvasterändamise perioodil Rooma riigi varemeid hävitavaist vandaalidest 5. sajandi Vahemerel varakeskaja Põhjamere viikingiteni, ristisõdade ajastu Bütsantsist ja Püha Maa vürstiriikidest kauge Kesk-Aasia suurte impeeriumide ja vallutajate nagu Tšingis-khaani ja Lonkur Timurini. Vähem osav ei olnud Howard ka 17. sajandi Kariibi mere ja Vaikse ookeani piraatide süngete seikluste kujutamisel.

Apollo

Krisostomus

Raamatukoi

Rahva Raamat

Continue Reading

Robert E. Howardi «Põhjamere mõõgad» saadaval kirjastusehinnaga!

19 euro eest on kõigil soovijail võimalik tellida raamat endale lähimasse SmartPOSTi pakiautomaati, eraldi saatekulu ei lisandu! Ostusoovist anna teada: viiking@kirjastusviiking.ee

Fantaasiakirjandusele aluse pannud legendaarne kirjanik Robert E. Howard (1906–1936) oli äärmiselt mitmekülgene kirjamees, eesti keeleski on juba olemas kümmekond ta raamatut barbar Conanist, Punasest Sonjast, piktide pealikust Bran Mak Mornist ja teistest iidsete ajastute mõõgakangelastest. Nende kaante vahele on kogutud kirjaniku 13 ajalooainelist lahinguid ja võitlusi, verd ja vihavaenu, üllameelsust ja kättemaksu täis lühiromaani, jutustust ja lühipala, mille tegevuspaikade ja -aegade diapasoon ulatub Suure rahvasterändamise perioodil Rooma riigi varemeid hävitavaist vandaalidest 5. sajandi Vahemerel varakeskaja Põhjamere viikingiteni, ristisõdade ajastu Bütsantsist ja Püha Maa vürstiriikidest kauge Kesk-Aasta suurte impeeriumide ja vallutajate nagu Tšingis-khaani ja Lonkur Timurini. Vähem osav ei olnud Howard ka 17. sajandi Kariibi mere ja Vaikse ookeani piraatide süngete seikluste kujutamisel.

«Lahingumöll kestis aina edasi ja edasi. Palju musulmane oli langenud, kuid surnud oli ka palju viikingeid. Järelejäänuid oli korduvate rünnakutega aina tagasi surutud, kuni võitlus oli jõudnud rannale, seal kivide vahel rivi lagunes ja lahing hajus eraldiseisvateks väiksemateks võitlusteks. Väsinud ja verised pärslased, kes veel elus olid, tõid kuuldavale võimsa karje ja tardusid paigale. Otsisin pilguga sir Ericut ning kui ma teda märkasin, tõstis ta mõõga ja osutas väriseva käega mere poole. Kõik elavad vaatasid. Ranna suunas liikus pikk, kummaline laev, mis oli keskelt madal, ahtris ja vööris kõrge ning mille nina oli nikerdatud lohepea suguseks. Pikad aerud tõukasid teda läbi rahuliku vee ja sõudjateks olid blondid hiiglased, kes möirgasid ja hõiklesid.»

Continue Reading

Viikingi värsked e-raamatud: Lovecraft, Stevenson, Verne

Juba mõned kuud on võimalik soetada endale e-raamatuna kirjastuse Viiking järgmisi raamatuid.

H. P. Lovecraft «Cthulhu kutse» (paberraamatu tiraaž otsas!):

Apollo

Krisostomus

Rahva Raamat

Robert Louis Stevenson «Reisid Lõunamere saartel»:

Apollo

Krisostomus

Rahva Raamat

Jules Verne «Back Cupi saare saladus»:

Apollo

Krisostomus

Rahva Raamat

Continue Reading