Kirjastus Viiking sel aastal erinevatel jõululaatadel ei osale, küll aga tegime meiegi hinnad jõuluseks. Jõuluvanateenust pakub meile SmartPOST, filosoofilis-ideoloogilistel põhjustel Omniva kaudu saatmist ei toimu.
Kirjastuse Viiking jõulumüük
H. P. Lovecrafti «Ulmad nõiamajas» kirjastusehinnaga otse Smartposti!
21 euro eest on kõigil soovijail võimalik tellida raamat turvalises pakendis endale lähimasse SmartPOSTi pakiautomaati. Eraldi saatekulu ei lisandu! Ostusoovist anna teada: viiking@kirjastusviiking.ee
H. P. Lovecrafti «Ulmad nõiamajas»
Raamatu on koostanud, kommenteerinud ja järelsõnastanud Raul Sulbi. Kogumiku tekstid on inglise keelest tõlkinud Iris-Barbara Jeletski, Mart Kalvet, Priit Kenkmann, Leo Metsar ja Silver Sära. Raamat on kõvas köites, 323 lk.
«Ulmad nõiamajas» on omamoodi paralleelköiteks viie aasta eest ilmunud ameerika õudusklassiku H. P. Lovecrafti lühiproosa paremikku koondavale kogule «Cthulhu kutse», mis pälvis lisaks positiivsele kriitikale 2018. aastal Eesti ulmeauhinna Stalker aasta parima antoloogia/jutukogu kategoorias. Käesolevasse raamatusse on koondatud kirjaniku kaalukamad lühiromaanid ja jutustused, mis avavad tema Cthulhu-mütoloogia kosmilist tausta ja tutvustavad kaugeid planeete ning võõraid dimensioone, kust selle kummalise panteoni jumalad ja asukad omal ajal Maale saabusid. Lisaks leiab siit ka kirjaniku tähelepanuväärsemaid lühipalu, milles ta esmakordselt tutvustas lugejaile vaid talle ainuomast nn. Lovecrafti maakonda – Arkhami, Miskatonicu jt paikade Uus-Inglismaad. Kogumiku kümnest palast pooled ilmuvad eesti keeles esmakordselt – nende seas ka kaks võrratut näidet Lovecrafti luuleloomingust. Raamatust leiab ka kunstnik Tiit Pähnapuu lummavaid illustratsioone kirjaniku tekstidele.
«Ta leidis end lamamas kõrgel terrassil, mis oli fantastiliselt balustraadiga ümbritsetud, ja tema all oli piiritu džungel – võõramaised mäetipud, ühtlased tasandikud, kuplid, minaretid, horisontaalsed kettad tornitippudel, ja loendamatu hulk veelgi veidramaid kujundeid – mõned olid kivist ja mõned metallist –, mis helkisid ereda, peaaegu valutegeva valguse käes mitmevärvilise taevalaotuse all. Ülespoole vaadates nägi ta kolme hiiglasuurt tuleketast, need kõik olid erinevat värvi ja igaüks asus erineval kõrgusel lõpmata kaugel, silmapiiril seisva madala mäestiku kohal. Tema selja taga kõrgusid loendamatud üksteise kohal paiknevad terrassid, ja nende tippe ei küündinudki ta nägema. Temast allpool laius linn lõpmatusse kaugusesse.»
Kirjastuse Viiking kevadkampaania 26. aprillist 10. maini
Kuigi kevadist Prima Vista kirjandusfestivali ja selle suurepärast raamatulaata Tartu Raekoja platsil juba teist aastat järjest ei toimu, saab kirjastuse Viiking raamatuid sellest hoolimata kahe nädala jooksul soetada soodushindadega.
«Eesti ulme XXI sajandil» saadaval kirjastusehinnaga!
24 euro eest on kõigil soovijail võimalik tellida raamat endale lähimasse SmartPOSTi pakiautomaati, eraldi saatekulu ei lisandu! Ostusoovist anna teada: viiking@kirjastusviiking.ee
«Eesti ulme XXI sajandil» raamatupoodides!
Nüüdseks on Raul Sulbi koostatud mahukas ülevaateantoloogia «Eesti ulme XXI sajandil» jõudnud kõigisse hästivarustatud raamatupoodidesse!
«Eesti ulme XXI sajandil»
Mahukas antoloogia «Eesti ulme XXI sajandil» on mõtteliseks järjeks Raul Sulbi koostatud «Eesti ulme antoloogiale» (Varrak 2002), mis kaardistas eesti žanriulme sünniperioodi 1985–2000. Nende kaante vahelt leiab ulmehuviline valiku XXI sajandi kahe esimese kümnendi olulisemaid kodumaiseid žanriulme tekste – lühijutte, jutustusi ja lühiromaane, autoreiks säravamad tähed meie ulmetaevas. Temaatiliselt viivad need lood meid alternatiivajaloolisse 13. sajandi Eestisse ja kaugtuleviku postapokalüptilistele maastikele, kaugetesse galaktikatesse, kosmosejaamadesse ja võõrastele planeetidele, ajas minevikku ja tulevikku, düstoopiaühiskondadesse ja varakeskaja viikingite karmi maailma.
Kui 1990ndate eesti ulmes ja seda kajastanud antoloogias domineeris valdavalt lühijutt, siis sel sajandil on selgeks dominandiks kujunenud pikemad jutustused ja lühiromaanid, mis moodustavad ka seekordse valimiku raskuskeskme. Nii nagu «Eesti ulme antoloogia» defineeris 1990ndate eesti žanriulme autorite põlvkonna, püüab ka käesolev tekstikogu teha defineerimiskatse viimase kahe kümnendi eesti ulme lühiproosa autorite põlvkonnast. Kummalisel kombel on kattuvaid autoreid kahes raamatus vaid neli – Veiko Belials, Indrek Hargla, Karen Orlau ja Siim Veskimees.
Antoloogiast leiab ka Raul Sulbi põhjaliku sissevaate viimase kahe kümnendi eesti ulme arengusse, autoritutvustused, bibliograafia ja valiknimekirja selle sajandi olulisematest algupärastest ulmeraamatutest.
Valimiku koostaja Raul Sulbi on aidanud Eesti ulmeelu ja fantastilist kirjasõna kujundada juba 1990ndate keskpaigast alates. Ülikoolis ajalugu õppinud ja aastaid ajakirjanikuna töötanud literaadina on ta koostanud kümneid ja kümneid ulmeantoloogiaid ning autorikogumikke, kirjutanud sadu ja sadu järelsõnu, autoritutvustusi ning retsensioone.
SISUKORD
1. INDREK HARGLA: Roos ja lumekristall (2006)
2. LAUR KRAFT: Ultima Cthule (2008)
3. ANDRÉ TRINITY: Tähtede seis (2003)
4. HIRAM: Tuhkhall (2001)
5. KELL RAJASALU: Käilakuju (2019)
6. VEIKO BELIALS: Kogu maailma valgus (2013)
7. MANIAKKIDE TÄNAV: See maailm on mulle! (2014)
8. MANIAKKIDE TÄNAV, JOEL JANS: Kaelani vaakumis (2012)
9. HEINRICH WEINBERG: Vihma seitse nime (2014)
10. REIDAR ANDRESON: Teise päikese lapsed (2015)
11. VEIKO BELIALS, JOEL JANS: Kosmodroomist kaugel ja üksildasem veel (2013)
12. KRISTJAN SANDER: Ümberistumine (2003)
13. MEELIS FRIEDENTHAL: «Üht teistsugust algust» (2001)
14. MANFRED KALMSTEN: Raske vihm (2017)
15. ELLÄI TUULEPÄÄLSE: Apelsinikollane (2004)
16. TRIINU MERES: Joosta oma varju eest (2011)
17. VEIKO BELIALS: Seal, kus voolab valgus (2012)
18. MANN LOPER: Tänulik Olevipoeg (2018)
19. JAAGUP MAHKRA: Veenuse kuninganna (2017)
20. HEINRICH WEINBERG: Vabavalla kaotamine (2017)
21. KAREN ORLAU: Õpilane (2003)
22. SIIM VESKIMEES: Valendab üksik prooton (2017)
23. INDREK HARGLA: Raudhammas (2010)
Eesti ulme arengujooni XXI sajandil. Raul Sulbi
50 olulisemat Eesti ulmeraamatut XXI sajandist
Autoritest
Ulmeantoloogia «Isaac Asimov 100» saadaval kirjastusehinnaga!
16 euro eest on kõigil soovijail võimalik tellida raamat endale lähimasse SmartPOSTi pakiautomaati, eraldi saatekulu ei lisandu! Ostusoovist anna teada: viiking@kirjastusviiking.ee
Isaac Asimov (1920–1992) on ilmselt läbi aegade maailma kõige tuntum ulmekirjanik, teatakse tema Asumit ja galaktikaimpeeriumit, robootika kolme seadust, Igavikku ja paljusid teisi maailmu. 1989. aastal andsid Asimovi kolleegid kirjaniku 50. loomejuubeli puhul välja antoloogia «Asumi sõbrad», kuhu kirjutasid Asimovi tegelastega või tema maailmades jätkulugusid sellised ulmekorüfeed nagu Poul Anderson, Orson Scott Card, Harry Harrison, Robert Sheckley ja Robert Silverberg.
Kindlasti on ka kõigi tänaste eesti ulmeautorite suurimaks mõjutajaks lapsepõlves olnud just Isaac Asimovi raamatud. Nii palusimegi neil kirjaniku 100. sünniaastapäeva puhuks ilmuvasse kogumikku kirjutada mõni lugu neile eriti korda minevas Asimovi maailmas või tema tegelastega. Ja nüüd ongi teie ees uued lood Asumist ja impeeriumist, Powellist ja Donovanist ning muidugi Susan Calvinist, Igaviku lõpust ja Andrew Harlanist, Edith Fellowesist ja «inetust poisikesest» Timmy’st autoreiks sellised eesti ulme säravaimad tähed nagu Indrek Hargla, Veiko Belials, Triinu Meres, Heinrich Weinberg, Kristjan Sander, Siim Veskimees, Mairi Laurik, Reidar Andreson, Tea Roosvald, Joel Jans ja Maniakkide Tänav.
Kuku raadio järjejutt: ulmeantoloogia «Isaac Asimov 100»
2. detsembriga algaval nädalal kõlasid Kuku raadios järjejutuna katkendid Heinrich Weinbergi jutustusest «Patrioot», mille tegelasteks on Isaac Asimovi Asumi-lugudest tuttavad Siwenna patriitsid Onum Barr ja tema poeg Ducem Barr. Weinbergi pala on üks Asimovi 100. sünniaastapäevaks ilmunud ulmekogumiku «Isaac Asimov 100» lugudest. Teiste juttude autoriteks on Indrek Hargla, Veiko Belials, Triinu Meres jt tuntud eesti ulmeautorid. Häid kuulamiselamusi!
H. G. Wellsi «Tulevase maailma pale» saadaval kirjastusehinnaga!
16 euro eest on kõigil soovijail võimalik tellida raamat endale lähimasse SmartPOSTi pakiautomaati, eraldi saatekulu ei lisandu! Ostusoovist anna teada: viiking@kirjastusviiking.ee
Inglise ulmeklassiku ja ühiskondliku mõtleja ning visionääri Herbert George Wellsi (1866–1946) nimi ei vaja tutvustamist, eesti keeles on ilmunud tema olulisemad ulmeraamatud nagu «Ajamasin», «Maailmade sõda», «Nähtamatu» ja «Doktor Moreau’ saar» ning mitmeid ajaloo- ja poliitikaalaseid ülevaateid ja esseekogumikke, viimati Loomingu Raamatukogus 2017. aastal noore Nõukogude Venemaa olulsid analüüsiv «Venemaa pimeduses».
H. G. Wellsi mahukas teos «Tulevase maailma pale» (1933) on kummaline raamat, mitte niivõrd ilukirjanduslik ulmeromaan, kuivõrd dokumentalistlik tulevikuajalugu, mis kirjeldab maailmas aset leidvaid poliitilisi, sotsiaalseid ja teaduslik-tehnilisi arenguid perioodil 1933–2106. Raamat kirjeldab sügavasse majanduskriisi langenud maailma, mida 20. sajandil räsivad laastavad sõjad, pandeemiad ja diktatuurirežiimid, kuid mis 21. sajandil kujuneb siiski rahumeelseks, rahvustevahelisi konflikte vältivaks ja teaduslikku ilmavaadet hindavaks tsivilisatsiooniks.
Wells ennustab ette Teise maailmasõja puhkemist Saksamaa ja Poola vahel piiritüli tõttu, paigutades selle 1940. aasta jaanuari, kirjeldab Austria Anschlussi, näeb ette linnade lauspommitamist, allveelaevadelt väljatulistatavate rakettide kasutuselevõttu, mis kannavad massihävitusrelvi, aga ka laastavaid ülemaailmseid epideemiaid, totalitaarseid diktatuurirežiime, inglise keele võidukäiku ülemaailmse ühiskeelena jmt. Wellsi teos inspireeris omakorda Isaac Asimovi, Robert A. Heinleini ja Poul Andersoni sotsioloogilise kallakuga tulevikuajalugusid.